Eesti Haridus- ja Teadusministeerium kavatseb muuta üldõppeasutuste vastuvõttetoode nõuete korda. Eesmärk on tagada võrdne võimalus õpilastele, kes on õppinud välismaal või järginud rahvusvahelist õppekava.
Eestis on põhiõppe lõpetamine tingimus gümnaasiumi vastuvõtmiseks ning põhiõppe lõppeks läbi viidavatel eksamitel on sageli oluline roll. Puuduvad lõppeks läbi viidud eksamitulemused tähendavad sageli seda, et välismaal õppinud õpilased suunatakse rahvusvahelistele koolidele, mis ei toeta nende integreerimist või naasmist Eesti ühiskonda.
Välismaal põhiõppe lõpetanud õpilased, kes soovivad iga aasta õpirolli jätkata Eestis.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldise ja kutseteõppe asja</h3> Ülle Matsin, kes juhib ministeeriumi üldise ja kutseteõppe osakonda, ütles, et iga aastat soovivad Eestisse õppima jätkata umbes 200 kuni 300 põhiõppe lõpetanud õpilasevanuse noort, kes on õppinud välismaal. Matsin märkis, et kohustusliku koolikäiku kuuluvad lapsed, kes elavad Eestis, on kohustatud kooli käima. Ta leidis, et ei ole õigluse vastane, kui välismaal õppinud lapsed ei saa koolidesse vastuvõetud puuduvate eksamitulemuste tõttu. Matsin kinnitas, et õpilased ei pea Eestis ka lõppueksamid tegema.
Täpsustatud nõuete ja protsesside loomine
Matsin sõnas, et koolid peavad oma vastuvõttunõuetes kirjeldama, kuidas nad määravad välismaalt naasvate õpilaste taotluste vastavuse nõuetele. See hindamine peab olema läbipaistev ja põhinema selgelt määratletud kriteeriumidel, nagu see on teistele õpilastele. Muudatused puudutavad ka vastuvõttkuupäevi ning annavad koolidele selgempa õigusliku aluse õpilaste lõputõendite ja tõendite andmete küsimiseks.
Eesti Koolijuhid ühingu juhatuse esimees ja Tartu eraõppeasutuse juht Urmo Uiboleht ütles, et muudatus on oluline nii koolide kui ka Eestisse saabuvate õpilaste jaoks. Ta leidis, et välismaalt saabuvad pered ei tunne praegu Eestit vastuvõtva kohtana, kuna laste koolikohti on raske leida. Võrdne võimalus muudaks Eesti vastuvõetavamaks ja atraktiivsemaks. Uiboleht märkis aga, et uus regulatsioon suurendab koolide töökoormust, kuna see annab neile uue vastutusalale.
Matsin vastas, et muudatus ei suurenda koolide töökoormust, kuna välismaalt lõpetanud õpilased tulevad Eestisse õppima juba aasta läbi. Ta sõnas, et muudatus vaid täpsustab vastuvõttunõuete korda ega loo uut olukorda. Koolid peavad arvestama, et välismaal õppinud õpilaselt võib nõuda erinevaid tasemeid eesti keele oskuses.
Koolidel on nüüd õigus õpetamist kohandada.
Matsin selgitas, et õpilastele võib näiteks pakkuda individuaalset õppekava, mis võib sisaldada erinevaid kursisteekondu ja õppeaega, et aidata neil eesti keele oskust nõutud tasemele tõsta. Ta lisas, et koolid ei jää muutustega üksi ning Haridus- ja Teadusministeerium on valmis pakkuma tuge vastuvõttunõuete arendamisel. Matsin märkis ka, et olemas on lai valik õppematerjale eesti keele õppe toetamiseks.
