Ida-Virumaalt pärit aherainet vedavad rongid läbivad Eesti Raudteele kuuluvat Tallinna Kopli kaubajaama kolm korda nädalas. Koplis suunatakse aherainerongid edasi Edelaraudtee infrastruktuurile, kust need liiguvad Pärnumaale Rail Balticu ehitustöödele.
Enefit teatas mõne nädala eest, et tarnib kahe aasta jooksul Rail Balticu ehituse tarbeks 800 000 tonni purustatud aherainet. Logistilist transporti Ida-Virumaalt Kopli kaubajaama organiseerib Enefit Industry logistikaüksus, misjärel toimetab Operail materjali edasi Pärnusse.
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering on poliitiliste vaidluste tõttu seiskunud. Kuni ringraudteed pole ehitatud, jääb Kopli kaubajaam oluliseks lüliks Paldiski sadamaga ühendamisel. Ringraudtee planeerimise takerdumise ja alanud aherainevedude tõttu säilitab Kopli kaubajaam aastateks koha tähtsa logistikasõlmena.
Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann märkis, et aheraineveod ei muuda üldpilti ja parimal juhul jäävad kaubamahud ettevõtte infrastruktuuril eelmise aasta tasemele. Eelmisel aastal oli Eesti Raudtee kaubamaht 2,87 miljonit tonni. Kaubavedu on jätkuvalt madalseisus ning Kopli kaubajaam alakasutatud.
Eesti Raudtee andmetel laiub Kopli kaubajaam 160 000 ruutmeetril. Tallinna linn soovib tulevikus kaubajaama ümber paigutada ja piirkonna linnarahvale avada. Tallinna abilinnapea Tiit Terik selgitas, et linn soovib jaama Tallinnast välja viia pikas perspektiivis, aastate või aastakümnete jooksul. Teriku sõnul asub kaubajaam kesklinnale liiga lähedal ja selle potentsiaal on nii suur, et jaama kasutamine vaid vagunite manööverdamiseks ja hoiustamiseks ei ole kõige targem linnaruumiline otsus.
Abilinnapea lisas, et piirkond võiks tulevikus olla palju rohelisem, sinna võiks rajada uusi hooneid ning ühe variandina nähakse Putukaväila kergliiklustee pikendamist. Arthur Raichmann nõustus, et kaubajaama alal võiks ühel päeval olla kinnisvaraarendus ja rohekoridor, kuid säilima peaks ka toimiv raudtee.
Eesti Raudteel on plaanis eemaldada mõned jaamateed ja muuta paigutust veidi Kopli poolsaare suunas, jätkates optimeerimist ja kulude kokkuhoidu. Samal ajal liigub edasi idee laiendada reisirongiliiklust Kopli poolsaarele ning Elron plaanib sügisel teha testsõidu.
Arthur Raichmanni sõnul vajab reisijatevedu sellel liinil kaalumist, kuna tegemist on üherööpmelise raudteega, mis tähendab, et kaks rongi ei saa seal korraga viibida. Tiit Terik omakorda märkis, et Põhja-Tallinnas on vastuvõtmisel või koostamisel palju uusi detailplaneeringuid, mis toob piirkonda elanikke juurde. Terik näeb tulevikus võimalust linnarongi kasutuselevõtuks, mis oleks tugevam kui tramm, kuid mitte päris Tallinn-Tartu rong. Siiski ei lahene see küsimus tõenäoliselt aasta või kahega ning sõltub mitmest osapoolest ja otsusest.
