Eesti tööiga võib järgmise 50 aasta jooksul pikeneda 45 aastani, prognoosib Arenguseire Keskuse raport „Tööea pikenemine ja elukestev õpe”. Samal perioodil võib Eurostati andmetel eestlaste keskmine eluiga ulatuda 85 aastani.
Praegu on Eesti oodatav tööiga 41,5 aastat. Vananeva ühiskonna tõttu prognoositakse, et aastaks 2050 moodustavad üle 65-aastased 27% Eesti elanikkonnast, võrreldes praeguse 20%ga.
Noorena omandatud haridusega ei saa eeldada, et see annab teadmisi 40–50 aastaks.
Arenguseire Keskus on Riigikogu juures tegutsev asutus, mis analüüsib pikaajalisi sotsiaalseid ja majanduslikke suundumusi. Raport „Tööea pikenemine ja elukestev õpe” on osa Eesti elukestva õppe süsteemi arengu uuringust aastani 2050.
Maailma Majandusfoorumi hinnangul kaotab 2030. aastaks kehtivuse 39% tänapäeva olulistest oskustest.
Maailma Majandusfoorumi andmetel vajab 2030. aastaks täienduskoolitust 59 töötajat 100-st. PIAACi uuringu kohaselt on kõrgeimad oskuste tasemed 26–35-aastaste seas, seejärel need järk-järgult langevad. Vanuses 55–64 tegeleb täiendõppega vaid umbes 10% inimestest.
Eesti ületab täiskasvanute koolituses ELi keskmist, kuid kõige aktiivsemad õppijad on 25–49-aastased naised kõrgharidusega. Madala haridustasemega täiskasvanud, vähenenud töövõimega inimesed ja vanemad mehed osalevad koolitustel kõige vähem.
Hilisemas karjääris sõltuvad õppimisvõimalused suuresti tööandja toetusest, juurdepääsust koolitusprogrammidele ja isiklikust motivatsioonist. OECD peab keskmist karjääriperioodi õppimise jaoks kõige keerulisemaks töö- ja perekohustuste tõttu.