Eesti Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on esitanud ettepaneku uuendada praegust kopterilaekonda ja laiendada seda viie helikopteri ning ühe täiendava jälgimislennukiga. I see investeering on suunatud parema päästekohalduse, medikalistele abiandmetele, piirihukaile ning NATO-ga seotud kohustuste täitmisele.
Eesti lennundusvõimekuse uuendamise planeeritud investeering on ligikaudu ühekssaja viiskümmend miljonit eurot. Samal ajal investeerib Eesti riik riiklikku vertegevust senised rekordsummad.
Planeeritud investeering kopterite ja lennundusvõimekuse uuendamiseks
Arutelu investeeringu vajalikkuse üle
PPA õhulaenku juht Rain Jõeveer märkis, et olemasolevate helikopterite hooldustööd võtavad palju aega. Praeguseid AW139 helikoptereid on madala kättesaadavusega ning vananev kopterilaekond ei suuda tagada nõutavat valdidust.
Eesti Siseminister Igor Taro on nendinud, et helikopter võib olla hoolduses näemeid või isegi üle aasta.
Enne kui kopteritele üheksanda kolm miljardi euro kulutatakse, tuleb mõelda, millele probleemi lahendatakse.
Värk, kes on varasemalt töötanud PPA õhulaenkus, võrdles olukorda Ühendkuningriigi medikaliste helikopteritega. Tema kogemuse põhjal võttis 1200-tunniline hooldus tavaliselt paar nädalat, mitte kuid aega.
Päästeteenuste ja infrastruktuuri kitsaskohad
Üle aastate on avaliku kogukonna organisatsioon Eesti Õhupääst (Estonian Air Ambulance) osutanud tähelepanu, et päästekopter ja õhupäästekompetentsusega helikopter ei ole sama asi.
Samuti on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum aastatega planeerinud kaasaegsete helipadide ehitamist. Kuid ehitustööd on veninud hankepindade hilinemise ja ehituskulude tõusmise tõttu.
