Eesti justiits- ja sotsiaalministeeriumi koostatud uus eelnõu piiraks nikotiinitoodete kasutamist, eesmärgiga vähendada noorte tarbimist. Kuid mitmed ametkonnad on hoiatanud, et piirangud võivad viia salaturu kasvuni.
Aive Telling, sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise poliitika juht, selgitas, et noorte nikotiinitarbimine algab üha varasemas eas – praegu keskmiselt 11. eluaastal, võrreldes varasema 15–16 aastaga.
Eelnõu kohaselt jõustuvad uued reeglid 2028. aastal. Piirangud hõlmavad näiteks nikotiinipatjade, -ribade ja -pihustite maksimaalset nikotiinisisaldust 4 mg/g, lisaks keelatakse posti või kulleriga tellimine, piiratakse maitseaineid ja kohustatakse avalikustama tubakatööstuse lobikohtumised.
Praegu vastab uutele nõuetele vaid veidi üle 20% Eesti turul olevatest nikotiinitoodetest. Umbes 60% toodetest vajaks koostise muutmist ja ligi viiendik tuleks müügist eemaldada, teatasid ametkonnad.
Eesti prokuratuur hoiatas, et pole selge, kas nõuetele vastavad alternatiivid jõuavad õigeks ajaks turule, mis võib suunata tarbijaid ebaseaduslike või reguleerimata toodete juurde. Siseministeerium rõhutas, et suures koguses välismaalt ostetud nikotiinitoodete edasimüüki on raske tuvastada ning tooteid saab liigutada ka pakiautomaatide kaudu.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul aga ei toeta teadusuuringud asendusmõju, mille kohaselt noored võiksid pöörduda muude sõltuvust tekitavate ainete poole. Ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet märkis, et näiteks vesipiibu kivist aurude maitseaineid kasutatakse juba praegu e-sigarettide maitsepiirangutest mööda hiilimiseks.
Telling lisas, et uued piirangud võivad küll suurendada salaturu ohtu, kuid see pole vältimatu.
Sarnaseid meetmeid on rakendanud ka teised Euroopa riigid: Belgia, Holland, Iirimaa ja Soome püüavad tarbimist vähendada; Hollandis on noorte e-sigareti kasutamine juba langenud. Läti tõstis kaks aastat tagasi tubaka- ja nikotiinitoodete ostu vanusepiiri 20. eluaastani.