Eesti Keskkonnaamet väljastas eriload kahe karu laskmiseks Järvamaal Võõbu küla piirkonnas. Need karud on varasematest aastatest sündinud ja umbes poolteist aastat vanad.
Loomad ei karda inimesi ning on korduvalt sisehoovidesid sisse tulnud, vaatamata kordadele, mil neid eemale ajatud on üritatud ajada. Järvamaa piirkonnas on nähtud kolme karu, kuid üks neist ei ole asustuspiirkondadesse nii sagedasti tagasi pöördunud.
Keskkonnaamet on sel aastal väljastanud juba kuus eriluba karude laskmiseks. Aprillis muudeti Eesti Riigiklimaatministri poolt jahisteesid nii, et karu on lubatud laskta vaid Keskkonnaameti eriloaga.
Võõbu küla karud ei karda isegi päästetrucki sireeni.
Keskkonnaameeti jahinduse ja veeloomistega osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et noorte karude käitumine on olnud erakordselt ebatavaline. Ta viitas võimalikule seosele inimeste poolt loomade toitmise ja karude käitumise vahel.
Türna märkis, et häirivate karude laskmine on viimane võimalus, kuna loomad ei ole võimalikega loomaaiadesse või loodusparkidesse viia. Samas soovitab Keskkonnaamet inimestel hoida aia jääkande mugavkompostides või tihendatud konteinerites, et vältida karude ligipääsu.
Eesti karupoole arv ja jahistrendid
Eestis on pruukaru populatsioon olnud 2013. aastast saati kasvavas trendis. Keskkonnaajaga infot jagades on märgitud, et Eestis sündub iga aasta umbes 300 karupoega. Marko Vinni, Eesti Mets huntingtse (Eesti Vendade Selts/Hunters' Society) nõustaja, on arvamust avaldanud, et isegi loomulikust surmaga arvestatuna võib karupopulatsioon kasvama aastas kuni 200 individi võrra.
Karude arvukuse kohta on erinevaid hinnanguid. Keskkonnaamet prognoosib Eesti karupooleks umbes 1100 looma, kuid Eesti Mets huntingtse hinnab seda arvuks 1500. Marko Vinni märkis, et kuna esimesed eriload väljastati alles kaks nädalat tagasi, ei ole sel aastal veel karu lasktud. Ta prognoosib, et traditsioonilisest 150 karu laskmisest ei jõu aastas lõpuni isegi kümne looma.
Keskkonnaameeti hinnang Eesti karupoole kohta
