Sündmus
Umbes 49 000–60 000 inimest ületas 24 tunni jooksul alates 30. juulist 2026 Marokost Hispaania Ceuta eksklaavi piiri. Hispaania ametivõimude hinnangul oli ületajaid üle 49 000, Ceuta president rääkis aga üle 60 000 inimesest. Erinevad allikad annavad veidi erinevaid arve, kuid kõik on tuhandetes.
Ceuta ja Melilla on Hispaania autonoomsed linnad, mis on olnud Hispaania osa alates 15. sajandist. Neid ei ole ÜRO dekoloniseerimist ootavate alade nimekirjas. 2021. aasta mais toimus sarnane, ehkki väiksem piirikriis, kui Ceutasse saabus umbes 12 000 inimest.
Hispaania vastus
Hispaania paigutas Ceutasse sõjaväe, et tugevdada julgeolekut pärast seda, kui Ceuta piirkonna president kutsus Madrīdi üles välja kuulutama riikliku hädaolukorra. Peaminister Pedro Sánchez ütles, et valitsus on "täielikult pühendunud viivitamatu reageerimise tagamisele" ning et riik rakendab julgeoleku tagamiseks kõik kättesaadavad ressursid.
Sánchez iseloomustas olukorda kui "rünnakut Hispaania territoriaalse terviklikkuse vastu" ning nimetas seda ka "ataque'ks" ja "territoriaalse terviklikkuse rikkumiseks". Need sõnavalid on tekitanud poliitilisi vastureaktsioone.
Selline arv inimesi ületas Ceuta piiri Marokost 24 tunni jooksul alates 30. juulist 2026.
Hiljemalt reede pärastlõunaks oli märkimisväärne enamik Ceutasse saabunud migrantidest Marokosse tagasi pöördunud. Erinevad allikad annavad erinevaid arve: ühe hinnangu kohaselt naasis 50 000st üle 37 500, teise kohaselt ligikaudu 48 000.
Rahvusvahelised reaktsioonid
Itaalia välisminister Antonio Tajani ütles, et ta toetab Schengeni vaba liikumise tsooni sulgemist Hispaaniaga, nimetades seda "vajalikuks valikuks, et kaitsta meie kodanike turvalisust". Väidetavalt peatas Itaalia ühepoolselt Schengeni lepingu Hispaaniaga seoses Ceuta kriisiga. Samuti pakkus Euroopa Komisjon Hispaaniale Frontexi operatiivtoetust.
Olen selle poolt, et sulgeda Schengeni vaba liikumise tsoon Hispaaniaga – see on vajalik valik meie kodanike turvalisuse kaitsmiseks.
Voxi juht Santiago Abascal postitas videoid, milles nimetas Ceutasse saabujaid "invasiooniks" ja süüdistas Pedro Sáncheze valitsust. Elon Musk postitas samuti korduvalt Ceuta teemal, nimetades olukorda "absoluutselt invasiooniks" ning kirjutades, et "Hispaania kogu eelarve hävitatakse ebaseaduslike migrantide poolt".
Iisraeli suursaadik ÜRO juures Danny Danon ütles, et Hispaania "omab endiselt koloniaalseid eksklaave Aafrikas" ja peaks seda enne Iisraelile loengute pidamist selgitama. Iisraeli ajutine suursaadik Hispaanias Dana Erlich distantseeris Iisraeli valitsuse nendest märkustest, öeldes, et need ei esinda Iisraeli riigi seisukohta. Hispaania valitsusametnik ei süüdistanud Iisraeli ametlikult Ceuta kriisi ärakasutamises.
Hispaania transpordiminister Óscar Puente vastas kriisi kriitikale sõnadega: "Noh, kõik näib muutuvat üsna selgeks."
Valeinfo ja kontekst
Levis kahtlusalune video, mis väidetavalt näitas tuhandeid migrante liikumas Marokost Ceuta piiri poole. Tegelikult oli tegu religioosse festivaliga Türgi Şırnaki provintsis Mount Cudi mäel, salvestatud 5. juulil 2026. Samuti on alusetud väited, et Hispaania erakorraline regulariseerimisprogramm oleks tekitanud Ceuta kriisi jaoks "tõmbeteguri" – programm välistas kõik, kes sisenesid pärast 1. jaanuari 2026, ja suleti 30. juunil 2026.
Ceuta ja Melilla ei ole ÜRO dekoloniseerimist ootavate alade nimekirjas, vaid on Hispaania autonoomsed linnad alates 15. sajandist. See on oluline kontekst, kui arutada rahvusvahelisi reaktsioone.
Hukkunud ja tagasipöördumised
Ceuta kriisis hukkus või leiti Hispaania poolel vähemalt 57 surnukeha, kes üritasid jõuda Ceutasse Marokost. Erinevad allikad annavad erinevaid arve: ühed räägivad 57 hukkunust, teised 19st hukkunust, kolmandad 9st leitud surnukehast. Täpne arv on ebaselge.
Tagasipöördumiste arv on samuti kõikunud: reedeks oli hinnanguliselt 37 500 – 48 000 inimest naasnud Marokosse. See tähendab, et suurem osa saabunutest oli lahkunud.
