Tartu tulevase Siuru kultuurikeskuse territooriumil toimub Eesti ajaloo suurim arheoloogiline väljakaevamine. Tööd Tartu kesklinna pargis algas sel aasta apruriiku lõpus.

Arheoloogid leidsid väljakaevust teadmata veekoguse, mille suurus ja eesmärk on hetkel ebakindel. See piiratud ala on arheoloogide jaoks suurim üllatus.

See on meie jaoks uus info.
— Arheoloogid

Veekoguse täielik uuring ja selle suurus ning sihtpunkt jäävad ootama jätkuva töö läbi toimumist. Arheoloogid plaanivad lõpetada avatud piiri täieliku väljakaevamise järgmisel suvel, pärast seda kui ehitusprojekti esimese etapi ehitusmõõdu ehitusvaieste eestel istutamine on tehtud.

Arheoloogilised leidingud ja kaubandus

Väljakaevamistel on avastatud kaubandusmärk, kodanike sõrmuseid, keraamikat ja nahatöö jäänuseid. Tartu oli üks vana Liivimaa rikkamaid keskusi, mille läbi toimetusid olulised kaubandusrajad.

Leitud on mitmeid unikaalseid münti, mida ei ole varem Eestis leidnud. Eriti märkimisväärne on paar nädalat tagasi leitud Taani kuningas Kristofer II münt, mis on Eesti ajaloo kogukest unikaalne leidmus. Lisaks on leitud madalmais riikides valmistatud muntide mitmeid näidiseid, mis on varem olnud Eestis vaid üksikud või täiesti tundmatud leidmused.

Lisaks on leitud vana kaevu ning selle alt drainage- või sedimentitahuko (tünni), mis on ajalooliselt maa sees olnud.

Selliseid tünne rajati omal ajal pinnasesse.
— Arheoloogid

Sõrmuste ja leidingute ajalugu

Tartu Linna Muuseumi arheoloogiajuht Arvi Haak ütles, et sõrmused tulid kasutusele Eestis hiljemalt Rooma rauaaja jooksul. Enne seda on tuntud kohalikud spiraalsõrmused 3.–5. sajandist. Enamik sõrmuseid on leitud kalmistutest, eriti levinud 10.–13. sajandil Eestis ja Lätis. Tavaliselt on need valmistatud vaskseidest liitmetest, kuid esinevad ka kuld-, hõbe- ja rauatraadi näidised.

Siuru alalt leitud sõrmus on valmistatud ümrse lõikega väänetud traadist, millel on seitse keerutust ja S-kujuline kaunistus, mis sarnaneb madupeaga. Sellise lõpuga sõrmuseid on leitud 10.–12. sajandi algusest Eesti kalmistutest ja rohkem Lätis. See Siuru sõrmus kuulub tõenäoliselt 10.–12. sajandi alguse ajastu valsse.


Siuru ehitusprojekt

Kõik leitud esemed puhastatakse, tuvastatakse, säilitatakse vajadusel uuesti ning lisatakse hiljem Tartu Linna Muuseumi kogukusele. Siuru direktori Aavo Kokki sõnul on ehitus oodatav järgmisel aasta veebruaris või märtsis algama.

Mõned Eesti Riigikogu liikmed on viidanud kulude kärnemisest tingitud Siuru ehituse peatamisele, kuid Kokk loodab, et hoone valmis saaks siiski 2030. aastaks. Samas on esinenud arvamusi, et ehitusprojekt on väärt peatada, kuni on teada täpne ehituse maksumus.